Allergiku kodu

Dr. Silvi Plado (Tallinna Lastehaigla) artikkel raamatust “Allergia”, Tallinna noorte meeste ja noorte naiste kristlik ühing, 2005 Artikli autor on andnud loa teksti avaldamiseks käesoleval veebilehel.

Kogu ümbritsevat keskkonda ei ole võimalik muuta allergeenivabaks. Seda enam on mõtet oma kodu kujundada nii, et see oleks allergikule soodne. Ka siis, kui teil või teie lapsel ei ole praegu ülitundlikkust põhiliste koduallergeenide suhtes, tasub järgmisi nõuandeid arvestada, sest pidev kontakt mingi allergeeniga (näiteks kodutolmulestaga) võib aja jooksul kujundada ülitundlikkuse selle suhtes.

Toaõhk

Soovitatav toatemperatuur on 20–22 ºC ja õhuniiskus 45%. Niiskus üle 50% suurendab nii kodutolmulestade kui ka hallitusseente eoste paljunemist. Ka formaldehüüdi jt gaase eraldub ehitus- vm materjalidest niiskes ruumis rohkem.

  • Õhutage tube sagedasti ja iga ilmaga, ka vihmasel või lörtsisel päeval. Soojenedes muutub õhk kuivemaks ja tegelikult eluruumi õhuniiskus ei suurene.
  • Suitsetamine ei sobi allergiku koju, ka mitte “ma teen köögis”-variant, sest suits levib ikkagi kõikjale.
  • Vältida tuleks tugevalõhnaliste puhastusvahendite (eriti aerosooli kujul) kasutamist.
  • Rohket kodukeemia kasutamist (õhuvärskendajad jms) võiks piirata.
  • Remondi ja suurpuhastuse ajal, kui õhku paiskub eriti palju tolmu ja tugevalõhnalisi aineid, võiks allergik viibida kodust eemal.

tolm1Kuidas vältida allergeene

Kodu- ehk olmetolm on allergeenide segu, milles leidub tekstiili- ja suleosakesi, karvu, kõõma jms. Tolmus elab ka üks sagedasemaid allergeene – kodu- e olmetolmulest – silmaga nähtamatu (0,2–0,3 mm pikkune) lestaline, kes toitub inimese naharakkude jääkidest. Armastab elada eelkõige voodis (soe, niiske, rikkalik toidulaud), aga ka pehmes mööblis, vaipades, paksudes kardinates ja mujal. 1 gramm tolmu võib sisaldada 2000–15 000 tolmulesta; allergeenina toimivad nii lestade eritised kui ka surnud lestad. Tolmulestad mõjutavad meid aastaringselt, eriti aktiivselt aga sügistalvel. Suvel, kui viibitakse rohkem õues, on nende mõjujõud väiksem. Tolmulesti võib leida ka kõige paremini koristatud kodus. Reisides tasub teada, et eriti on lestad levinud sooja niiske kliimaga rannikualadel, kuid kõrgel mägedes (1500 m ja rohkem üle merepinna) ei suuda nad elada.

Soovitused olmetolmulesta leviku tõkestamiseks

Voodi

Jätta hommikul voodi mõneks ajaks korda tegemata, et niiskus haihtuks voodiriietest. Uue madratsi võiks muretseda 8–10 aasta järel, teki 5–6 ja padja 2–3 aasta järel. Parim on sõrestikpõhjaga voodi, mis laseb õhku läbi. Tekki-patja-madratsit tuulutada, kloppida või puhastada tolmuimejaga võimalikult sageli. Tekki ja patja on soovitatav ka 1–2 kuu järel võimalust mööda kas pesta 60°C vees või hoida tund aega kuumas (60°C) saunas või 1–2 päeva sügavkülmas (talvel õues) ning seejärel hoolega kloppida. Sobivaim on tihedast riidest voodipesu. Voodipesu vahetada iga nädal, pesta vähemalt 60°C vees ja võimalusel kuivatada õues (mitte õitseperioodil!), kindlasti triikida. Olemas on ka spetsiaalsed tolmukindlad madratsi- ja padjakatted ning pihustatav lestatõrjevedelik.

vaipToad

Tuulutada tube iga päev, tagada hea ventilatsioon. Niiskuse vähendamiseks parandada lekkivad torud, soojustada põrandad. Niiskelt koristada kord nädalas. Tolmulapp võiks olla niiske või mikrokiududest. Vaipu puhastada tolmuimejaga või kloppida õues. Parimad on õhupuhastusfiltriga tolmuimejad ja tsentraalne tolmuimemissüsteem, mis ei lase allergeene toaõhku tagasi. Vältida liigseid nipsasju ning tekstiilesemeid: sohvapatju, seinavaipu, karvaseid diivanikatteid, drapeeringuid jms. Mitte valida kogu põrandat katvaid või pikakarvalisi vaipu. Eelistada võiks kergesti pestavast materjalist kardinaid; head on rulood ja eriti kahe aknaklaasi vahele paigaldatud ribikardinad. Kapid (ka raamatute tarbeks) on paremad kui avatud riiulid. Mööbel võiks olla siledapinnaline ja kergesti puhastatav (ka pehme mööbel vajab regulaarset puhastamist). Allergikul võiks võimaluse korral olla oma, napilt sisustatud tuba. Koristamise ajal võiks allergik viibida kas kodust eemal või kanda kaitsemaski. Kindlasti ei tohiks ta olla pööningu, keldri vm tolmuse paiga koristamise juures.

Karvased mänguasjad

Karvaseid mänguasju hoida ööpäev sügavkülmas (–18 kuni –20°C) või 1 tund saunas 60°C juures (see tapab tolmulestad), seejärel kas pesta pesumasinas või kloppida surnud lestadest (kindlasti õues!) puhtaks. Allergiku mängunurgas võiks olla karvaseid mänguasju üldse võimalikult vähe. Hallitusseened eelistavad kasvada niiskes, umbses ja hämaras keskkonnas: vanades majades, keldrites, tilkuvate torude läheduses, vannitubades jm.

Soovitused hallitusseente leviku tõkestamiseks:
  • Ülalloetletud ruume tuleks sagedasti puhastada ja tuulutada
  • Hallitanud pinnad värvida pärast puhastamist üle
  • Võimalusel parandada ventilatsioonitingimusi
  • Parandada torulekked

Allergiku kodu3Toataimed

Toataimed võivad allergikut mõjutada mitmel moel. Allergiat võib põhjustada enamik toataimi, eelkõige õitsvate taimede õietolm ja lõhn, sõnajalgtaimede eosed, taimede piimmahl, mõni “üllataja”, näiteks kontorites laialt kasvatatav viigipuu, mis on muutumas mõnedele probleemiks. Taimedele kogunev tolm – soovitatav on kasvatada hõlpsasti pestavaid taimi. Tolmukogujad on ka kuivatatud taimedest seaded, lillepotis mullapinnale tekkiv hallitus – pindmist mullakihti võiks aeg-ajalt uuendada. Kõige selle tõttu ei soovitata kasvatada toataimi magamistoas. Vaasipanekuks ei sobi kase-, paju-, lepa- ja sarapuuoksad ning põllulilled. Pujuallergikule ei sobi ka astrid, krüsanteemid, karikakrad ja saialilled. Ärritavalt mõjuvad tugevasti lõhnavad lilled, näiteks vahalill, pelargoon jt.

Allergiku kodu - koerLemmikloomad

Lemmikloomad põhjustavad sageli allergiat. Tavaliselt on allergeeniks looma nahakõõm ja karvad, aga ka sülg, higi, uriin jt eritised. Kasside suhtes on ülitundlikud umbes pooled astmahaigetest lastest, kuid ka linnud, koerad, jänesed, merisead, hamstrid, rotid jt koduloomad võivad tekitada astmanähte koos vesise nina, aevastamise, silmade kipituse ja nahalööbega. Allergeensus ei olene sellest, kas loom on lühi- v pikakarvaline. Allergiat võib põhjustada isegi akvaariumikalade kuivtoit sipelgamunad). Ka hobune, kes küll toas ei ela, võib olla üsna tugev allergeen. Parim nõuanne astmahaigele on mitte pidada koduloomi, kelle suhtes on kujunenud allergia. Loomakarvad ja eritised jäävad hästi näiteks riiete ja mööbli külge. Väga tundlikel võib allergiahoog tekkida ka nende inimeste riietega kokkupuutel, kellel on kodus lemmikloom. Näiteks koolis tasuks üle vaadata, kas laps, kellel on tugev loomaallergia, ei istu mitte igapäevaselt nende laste läheduses, kellel on kodus loomi. Allergeene on kodust leitud ka kuni 5–6 kuud pärast seda, kui loom on ära viidud. Loomapidajate riietega võib väike kogus allergeene sattuda ka ühistransporti jm, järelikult ei ole võimalik elada 100-% allergeenivabas keskkonnas.

Kui lemmikloomast on siiski raske loobuda, siis:
  • pidada teda õues või köögis-koridoris ning mitte lubada magamistuppa
  • vältida otsest kontakti loomaga (silitamist, süllevõtmist); kui see ei õnnestu, pesta pärast looma puudutamist käsi
  • pesta looma regulaarselt