Astma

Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis kulgeb periooditi esineva hingamisraskusega. Astma korral tekib bronhides:

• bronhiseina silelihaste spasm ehk kokkutõmbumine
• limaskesta turse
• limaerituse suurenemine

Nende muutuste tõttu häirub õhu liikumine hingamisteedes, mis eriti väljendub väljahingamisel, ja tekivad astmale iseloomulikud haigusnähud e sümptomid.

Astma sümptomid ongi tingitud põletikust, mis muudab hingamisteed kitsamaks ja ülitundlikuks mitmete ärritajate suhtes.

Peamised astma sümptomid on:

• hingamisraskus
• õhupuudus
• hingeldus
• vilistav hingamine
• köha

Need nähud võivad väljenduda väga erineva tugevusega, ulatudes üksikutest köhatustest ja hootisest kergest vilinast kuni öö ja/või päeva vältel korduvalt tekkivate raskete hingeldushoogudeni. Lähemalt astmahoogudest

Astmat võivad esile kutsuda või vallandada mitmesugused tegurid:

• viirused
• allergeenid
• külm õhk
• õhusaaste
• tubakasuits
• teravad lõhnad
• kehaline koormus (lähemalt kehalise koormuse tingitud astmast)

Astma ei ole kogu aeg ühesugune, haigusnähtude laad ja tugevus võivad muutuda.

Paljudel inimestel kulgeb astma järsku tekkivate hingamisraskuse hoogudena. Astma sümptomid võivad küll mööduda, kuid põletik ja hingamisteede ülitundlikkus erinevate ärritajate suhtes jääb enamasti püsima. Siiski on võimalikud pikad haigusnähtude vabad perioodid, kui astma on korralikult ravitud.

Astma põhjustest ja selle seostest allergiaga

aee-03-v01