Astmahoog

Astmahoog2Astma on vahelduvate sümptomitega kulgev haigus, kus paremad perioodid asenduvad kehvematega. Astmahoog kujutab endast järsku tekkivat hingematmishoogu.

Astmahoog võib olla kergest raskeni ja selle vallandajateks võivad olla erinevad tegurid nagu kokkupuude allergeenidega, stress või koormus. Astmahoog möödub enamasti kas iseeneslikult või bronhe lõõgastavate ravimite abil, kuid mõnikord võivad aga astmahood olla väga raske kuluga ja isegi surmaga lõppeda. Astma korral ei tohi unustada seda, et tegemist on kroonilise põletikuga. See tähendab seda, et isegi siis kui momendil pole ühtegi astma sümptomit, on hingamisteed vähemal või suuremal määral põletikulised. Eduka raviga on võimalik hoida põletik kontrolli all ja patsient sümptomitevaba, kuid hingamisteed jäävad ülitundlikuks ja võivad reageerida ägedalt (astmahooga) erinevatele teguritele nagu viirused, õietolmud, õhusaaste, stress, suits.

Milles seisneb ülitundlikkusest tingitud hingamisteede reaktsioon ehk mis toimub organismis astmahoo ajal?

Ülitundlikud hingamisteed (bronhid) ahenevad, tekib köha ja hingamisraskus. Bronhid võivad aheneda nii märkimisväärselt, et on tunne nagu hingaks suletud ninaga läbi peenikese õlekõrre. See ongi astmahoog.

Hingamisteed ahenevad sellepärast, et süveneva põletiku tõttu:
  • bronhide seinad tursuvad
  • bronhide seinas olev lihaskiht tõmbub kokku (bronhide konstriktsioon ehk ahenemine)
  • suureneb lima tootmine, mis võib topistada bronhivalendiku

Astmanähud võivad kesta lühikest aega (mõnest minutist kuni mõne tunnini) ja leevenduda bronhe lõõgastavate ravimitega, kuid võivad kesta ka päeva või rohkem. Viimasel juhul ei leevendu sümptomid täielikult bronhe lõõgastavate ravimite toimel või leevenduvad vaid lühikeseks ajaks. Sellisel juhul on võib-olla vaja muuta ravi tõhusamaks.