KOK

KOK ja suitsetamineKrooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK on seisund, mida iseloomustab kopsumahu järk-järguline vähenemine. KOKi peamine tekkepõhjus on suitsetamine.

KOKi korral on hingamisteedes tekkinud krooniline põletik, mis surub suuremaid ja väiksemaid kopsutorusid (bronhe ja bronhioole) kokku, tekitab hingamisteede ahenemist ning häirib õhu sisse ja välja liikumist kopsudes. Põletik võib kahjustada kopsukude ja tekitada kopsupuhitust ehk emfüseemi. Emfüseemi tõttu väheneb hapniku hulk, mis jõuab kopsudest kehasse, ning kopsukude kaotab oma elastsuse, mistõttu õhuvool hingamisteedes väheneb.

KOKi peamised haigustunnused on:
  • köha
  • rögaeritus
  • õhupuudus

Sümptomid süvenevad aja jooksul; progresseerunud haiguse korral esineb õhupuudus nii füüsilise pingutuse ajal kui puhkeseisundis. Emfüseemi tüüpi KOKi korral on inimesel suhteliselt vähe köha ja rögaeritust, domineerib tugev õhupuudus. Haigustunnused ei kao KOKi haigetel kunagi. Aeg-ajalt sümptomid süvenevad ning tekivad ägenemised, mille tõttu on vaja pöörduda arsti poole ning saada lisaravi. Ägenemiste ärahoidmisele ja ravile pööratakse KOKi puhul suurt tähelepanu, kuna need mõjutavad oluliselt inimese elukvaliteeti.

Milles seisneb astma ja KOK-i erinevus?

Mõlemad haigused tekitavad õhupuudust ja hingamisteede ahenemist, kuid ajaperioodid on erinevad. KOK-i korral on hingamisteed pidevalt suuremal või vähemal määral ahenenud. Astma korral kogeb inimene lühemaid või pikemaid episoode, mille jooksul on hingamisteed ahenenud, kuid ülejäänud ajal on kopsufunktsioon põhiliselt normi piires. Nii KOKi kui astma korral võivad välised tegurid, nagu hingamisteede nakkused, õhu saastatus, külm ilm või tugevad lõhnad, nagu lille- või lõhnaõlilõhnad, vallandada sümptomeid või põhjustada isegi ägenemisi. Ravimid, mida kasutatakse õhupuuduse vähendamiseks ja hingamisteede lõõgastamiseks, on KOKi ja astma korral enamasti ühesugused. Astma korral kasutatakse säilitusravina põletikuvastaseid sissehingatavaid ehk inhaleeritavaid glükokortikoide, mida tihti manustatakse koos pikatoimelise bronhilõõgastiga ühest ja samast kombineeritud inhalaatorist, et saavutada kontrolli põletiku üle. Kerge või mõõduka raskusega KOKi korral kasutatakse esmase ravimina tavaliselt bronhilõõgastit, et õhupuudust vähendada. Uuringutes on tõestatud, et KOKi raskete ägenemiste hulk väheneb, kui kasutada ühte kombineeritud inhalaatorit, mis sisaldab inhaleeritavat glükokortikoidi ning kiire toime algusega pikatoimelist bronhilõõgastit, võrreldes sellega, kui kasutada ainult kiire toime algusega pikatoimelist bronhilõõgastit.