Kuidas saab KOKi haige end ise aidata

KOK-i ravi koosneb kolmest võrdsest osast:

1) kopsuravimid,

2) stressi, hirmu, ängistuse, depressiooni vastane tegevus,

3) kehaline liikumine.

     Tavapärases elurütmis kasuta kõiki ravimeid nagu määratud ja tee endale selgeks, mille puhul üht või teist ravimit kasutatakse. Sel juhul saad sa paremini töötada koos arstiga, et määrata haiguse raskusele vastavat ravi. Ära muretse selle pärast, et sa muutud nii-öelda sõltuvaks arstirohtudest. Kui need tõesti aitavad, võtad sa mõnda ravimit kogu elu, kuid seni, kuni sa neid mingil moel valesti ei tarvita, ei oma see nii-öelda sõltuvus rohkem tähendust, kui see, et sa sõltud näiteks söögist ja joogist.

     KOKi patsient seisab päevast päeva silmitsi emotsionaalsete probleemidega. Negatiivsetest emotsioonidest ülesaamine võib olla sinu suurim väljakutse või vastupidi, suhteliselt tähtsusetu, sõltuvalt iseloomu eripärast, haiguse raskusest, ravi edust ning toetusest, mida sa saad lähedastelt. KOKi ravi õnnestumiseks on vaja probleeme käsitleda ning leida endale sobivad vastused. Kui KOKi haige jääb stressi, hirmu ja ängistusega üksi, võib kaduda soov ravi üldse jätkata (näiteks “unustades” ravimeid võtta) või jätkatakse suitsetamist, sest “kopsud on ju juba kahjustatud ja ravil ei ole enam mõtet”. Hirm, kurbus, depressioon ei ole häbiasjad, need on mõistetavad tunded kroonilise haiguse puhul. Sul on täielik õigus tunda kartust tundmatu tuleviku ees; pahameelt ja viha, kui leiad, et sinu tegevused ja võimed on piiratud.

     Enne kui lasta probleemidel kuhjuda, analüüsi neid, püüa leida lahendused; aktsepteeri oma diagnoosi ning kohanda oma mõistuse- ja tundeelu vastavalt sellele. Kõiki tegevusi, mida sa harrastasid tervena olles, sa teha ei jõua. Võimaluste piires säilita oma igapäevaste tegevuste hulgas lisaks vältimatutele need, mis pakuvad hingelist tuge. Ära jää tubaseks, püüa mitte vähendada suhtlemist sulle oluliste inimestega. Ühine teisi sama diagnoosiga inimesi ühendava grupiga. Näiteks Tallinnas ühendab KOKi haigeid Eesti Kopsuliit www.kopsuliit.ee, Tartus Tartu Kopsuhaigete Selts (kontakti saab Eesti Puuetega Inimeste Koja Tartu osakonna kaudu).

     Kui sa elad mujal, siis miks mitte algatada paari teise KOKi diagnoosiga inimesega harjumus kohtuda näiteks korra nädalas või paar korda kuus. On kuldaväärt sõnad, et ühenduses peitub jõud. Toetusgrupi töös osalejad aktsepteerivad seda, et neil on krooniline haigus ja seoses KOKiga on halvemaid ja paremaid päevi. Toetusgrupi positiivne panus on suhtlemises, kõnelemises teemadel, mille vastu on ühised huvid. Toetusgrupi üks eesmärk on esile tõsta positiivseid edasiminekuid, mis ravi ja rehabilitatsiooni alustanud haigetel on. Samas saab haigusega seotud üleelamistest rääkida inimestega, kes kogevad pahatihti sama. Meeles peab pidama, et negatiivne mõtlemine ja kõne on nakkavad. Kui puutud toetusgrupis kokku inimestega, kes jätkavad pidevat negatiivset joont, võta seda kui väljakutset, et neid turgutada ja positiivsetele mõtetele juhtida.

     Õpi ennast tundma, õpi tundma enda emotsionaalseid tugevaid ja nõrku külgi. Kroonilise eluaegse haigusega elada on stress, Kui sa tahad sellega toime tulla ja seda, et su elus ikkagi säiliks arvestatav kvaliteet, pead sa olema enda vastu väga aus. Kui sa tunned, et sinu emotsionaalsed probleemid muutuvad ületamatuteks, on tekkinud depressioon, pöördu abi saamiseks arsti poole. On olemas erinevaid depressioonivastaseid raviviise ja ravimeid, mis sind võivad aidata.

     KOK-i puhul tekivad muutused terviseseisundis harva üleöö. Haiguse eitamine on ummiktee ja mõttetu. Juba kopsuhaiguse diagnoosimisel tuleb küsida, kui arst ise sellest ei räägi, millised on arsti soovitused väljaspool medikamentoosset ravi: olenevalt haiguse staadiumist, millist treeningu koormust (ujumine, sörkjooks, jalutamine jne) või füsioteraapiat või rehabilitatsiooni viisi arst soovitab. Lisaks arsti antud üldistele soovitustele kehalise liikumise osas, käi kindlasti ka liikumise spetsialisti - füsioterapeudi juures.

     Kodus harjuta õiget hingamistehnikat, köhimistehnikat ja kehalisi harjutusi. Õige hingamisega saad sa hingeldust ja õhupuudustunnet leevendada. Õige köhimistehnika aitab sul efektiivsemalt puhastada kopsutorusid rögast. Võid alustada väheste harjutustega, aga tähtis on, et teeksid igal nädalal natuke rohkem kui eelmisel nädalal. See on äärmiselt tähtis osa sinu õnnestumisest ja hea ka su enesetundele ja enesehinnangule. Kui sa kõvasti pingutad ja sellest hoolimata tunnetad ebaõnnestumist, räägi oma arsti ja füsioterapeudiga. Nende ülesanne on koos sinuga koduse rehabilitatsiooni kava üle vaadata ning soovitada muid harjutusi, mis sulle rohkem sobivad.

 
PUNKTID, MIDA JÄRGIDA:

• Leia hea kontakt oma kopsuarsti ja füsioterapeudiga, lisaks vestlusele ravimitest tunne huvi uute rehabilitatsiooni ja füsioteraapia võimaluste vastu
• Kasuta oma ravimeid hoolikalt. Kaebusteta ning hea enesetunde perioodidel jätka ravimite kasutamist tavapärases kokkulepitud režiimis. Jälgi end hoolikalt, et ära tunda võimalikke haiguse ägenemise sümptomeid.
• Koosta endale igapäevaste harjutuste programm, kasutades füsioterapeudi abi ning soorita harjutusi võimaluste piires igapäevaselt.
• Tunne huvi oma toidu kvaliteedi vastu. Tee endale selgeks, millised soovitused on KOK-i haigete toidule ja toitumise rütmile.
• Säilita positiivne hoiak enda ja ümbruse suhtes, püüa iga päev teha midagi, mida sa naudid; naera südamest oma haiguse kiuste!  

aee-16-05-v01