Kuidas KOKi diagnoositakse

Enne kui märgatavad haigussümptomid tekivad, saab KOKi juba diagnoosida anamneesi, füüsilise läbivaatuse ja kopsufunktsiooni testide, nagu spiromeetria - põhjal.

Mis on spiromeetria ning kuidas seda tehakse?

Spiromeetria on hingamisteede uuring, mille käigus hinnatakse sisse- ja väljahingatava õhu mahtusid ja kiiruseid. Arsti vastuvõtul puutub patsient tavaliselt kokku dünaamilise spiromeetrilise uuringuga, mille käigus registreeritakse voolu-mahu ja mahu-aja kurv. Spiromeetria aparaat on väikeste mõõtudega andur, mis ühendatakse arvutiga. Arvutisse sisestatakse patsiendi andmed, nagu sugu, vanus, kehapikkus ja kehamass, mida arvuti arvestab uuringu analüüsimisel. Väljatrükitud uuringu protokoll sisaldab patsiendi reaalset saavutust kopsumahu mõõtmisel ja mõõdetud väärtuste suhet patsiendi normväärtustesse, samuti graafiliselt esitatud voolu-mahu ja mahu-ajakurvi. Arvutiprogramm annab ka üldise hinnangu kopsumahule ning arvutab kopsude spiromeetrilise vanuse. Spiromeetria spetsialist, kopsuarst või perearst, vaatab väljatrükitud protokolli üle ning vestluses patsiendiga annab oma hinnangu patsiendi kopsude hetkeseisule.

KOK ja spiromeetria

Spiromeetria tegemine on näidustatud paljude erinevate haiguste puhul. KOKi korral kasutatakse spiromeetriat nii diagnoosimisel kui ka jälgimisel. Soovitav on, et KOKi puhul külastab haige oma kopsuarsti vähemalt kaks korda aastas, ning vastuvõtul laseb arst seisundi hindamiseks teha ka spiromeetrilise uuringu. Spiromeetrilise uuringu tulemus sõltub patsiendi koostöövalmidusest ning spiromeetriat teostava medtöötaja juhiste mõistmisest ja täitmisest. Soovitav on vähemalt 4 tundi enne uuringut mitte suitsetada või alkoholi tarvitada, umbes 2 tundi enne uuringut mitte tugevalt süüa ning hoiduda tugevast kehalisest koormusest.

Kui KOKi haige tuleb korduvale visiidile arsti juurde, oleks soovitav, et kuni 24 tundi enne uuringut ei kasutaks ta pikatoimelist ning kuni 12 tundi enne lühitoimelist bronhilõõgastit.

aee-16-02-v01