Mis saab siis, kui on diagnoositud astma?
Astma on tänapäeval ravitav haigus.
Astma ravi koosneb alati kahest poolest:
- haigust vallandava teguri ja/või aine (allergeeni) vältimisest või selle mõju vähendamisest (lähemalt sellest milline peaks olema allergiku kodu)
- ravimite kasutamisest
Mida rohkem õnnestub vältida kokkupuudet allergeenidega, seda vähem on vaja ravimeid, ja vastupidi.
Korralikult ravides saab astmaga patsient elada normaalset ja füüsiliselt aktiivset elu.
Oluline on krooniliste põletikukollete (näiteks põskkoopa põletiku) väljaravimine ja ninahingamise takistuse (adenoidid, allergiline nohu jm) kõrvaldamine. Vabalt läbi nina hingamisel on kopsu jõudev õhk soojem, niiskem ja välissaastusest puhtam ega ärrita bronhe.
Arst määrab koostöös patsiendiga sobivad ravimid ja raviskeemi. Kasutades ravimeid regulaarselt, saab elada normaalset ja füüsiliselt aktiivset elu.
Ravi sõltub vajadusest.
Astma on muutlik haigus. See tähendab, et ka pideva ravi korral tekivad kroonilise põletiku tõttu aeg-ajalt ägenemised, mis on tingitud erinevatest teguritest nagu viirused, allergeenid, suits, stress jne. Nende episoodide raskus ja sagedus sõltub suures osas ka sellest, kui hästi on põletik ravitud ehk kui hästi järgitakse ettekirjutatud ravi.
Haiguse muutlikkuse tõttu pole astma ravi kogu aeg ühesugune. Ravi kohandatakse vastavalt olukorrale – kui haigus on kontrolli all, siis raviannust vähendatakse ja ägenemiste ajal jälle suurendatakse. Sellega tagatakse haiguse raskusele vastav ravi ja on välditud nii ala- kui üleravimine.
Lähemalt erinevatest astma ravivõimalustest
aee-06-v01
